Küttekolde valimine

Küttekolle igaks vajaduseks

Hubane soojust andev kaminahi ja Soome kodu kuuluvad kokku. Soomes on kokku umbes 2,2 miljonit kasutuskorras küttekollet.

Küttekolle ei ole mõeldud üksnes kütmiseks. Paljudes elutubades on see kodu keskne koht, mille ümber koguneb pere õhtuti ühiselt aega veetma. Kaminahjud ja mitmesugused välikolded muutuvad terrassidel ja õuedes üha populaarsemaks ka meeleolu loojatena. Seega on kaminahi oluline osa sisekujundusest ka siis, kui selles tuli ei põle. Seetõttu on selle välimusel ja stiilil suur tähtsus.

Kaminatuli loob sooje mälestusi, mis saadavad meid lapsepõlvest täiskasvanueani. Esimestel sügisõhtutel kaminas süüdatud puud lõhnavad möödunud suve järele ning külmadel talvepäevadel saab kogu pere ühise söögikorra ajal nautida puuahjus haudunud uluki- või juurviljapada.

Otsekui pereliige

Soome kodudes kasutatakse endiselt kütmiseks aastakümnete vanuseid ja armastatud küttekoldeid. Tunnustatud arhitektide kavandatud lahtised kaminad, kaunid kahhelahjud ja armastatud silinderahjud võivad olla täiesti kasutuskõlblikud, ehkki küttekolletena ei pruugi need enam kuigi tõhusad olla.

Vana küttekolde taastamise võimaluste kohta tasub alati nõu küsida spetsialistilt. Kui küttekolle on aga tugevalt lagunenud, võib olla mõistlikum see lammutada ja asendada uue, märksa tõhusama ja keskkonnahoidlikuma küttekoldega.

Paljusid omanikele olulisi lahtisi kaminaid taastatakse, paigaldades neisse kaminasüdamiku, mille tulemusel hakkab kamin tööle konvektsioonkaminana ja selle vana tellismass salvestab soojust. Nii saab vana lahtise kamina algse ilme suures osas säilitada. Konvektsioonkaminana hakkab see ruumi soojendama kohe pärast süütamist, samal ajal kui kamina tellismass salvestab soojust.

Vanu kahhelahje võetakse lahti ja pannakse uuesti kokku. Samuti saab taastada soomlaste seas eriti armastatud vanu punastest tellistest laotud silinderahje ja telliskaminahje. Seisukorra hinnang ja hinnapakkumine tasub alati küsida mitmelt asjatundjalt.

Küttekolle igale maitsele ja vajadusele

Tänapäeval on turul küttekoldeid nii erinevateks otstarveteks, et uue küttekolde valimiseks tasub aega varuda. Valik on lai. Sobiva lahenduse leiab nii uude passiivmajja hübriidküttesüsteemi osaks kui ka vanasse majja, kuhu soovitakse kaua sooja andvat soojust salvestavat kaminahju. Küttekolletega tutvudes tasub meeles pidada oma vajadusi, kasutusharjumusi ja küttekolde paigalduskohta. Vanades majades tuleb välja selgitada ja arvesse võtta konstruktsiooni kandevõimet. Kui uus küttekolle soovitakse ühendada olemasoleva korstnaga, tuleb seda küttekolde valimisel arvesse võtta. Küttekolde saab paigaldada ka majja, kus korsten puudub.

Mida küttekolde valimisel arvesse võtta:

Energiamärgist  tunneme eelkõige elektriseadmetelt. Küttekolde energiamärgis näitab, kui tõhusalt suudab kaminahi puidus sisalduvat energiat ära kasutada ja soojusena ruumi edasi anda. Tehases valmistatud küttekolde energiaklass esitatakse nooleskaalal tähtedega kuni A++. Parimad Soome küttekolded kuuluvad energiaklassi A+ või A.
Energiamärgis on kohustuslik alates 2018. aasta algusest. Küttekollete energiamärgised põhinevad mõõtmistulemustel. Iga uue kaminahjumudeli tüübikinnituse jaoks mõõdetakse muu hulgas selle kasutegurit ja vingugaasiheidet. Energiamärgise arvutamisel võetakse arvesse rohkem omadusi kui CE-märgise puhul, kuid tolmuheidet siiski ei arvestata.

CE-märgis Soojust salvestavate küttekollete CE-märgist reguleeriv standard EN 15250 sätestab tööstuslikult valmistatud kaminahjudele ja ahjudele muu hulgas heite piirväärtused, millele need peavad vastama. Riiklike nõuetega võib küttekollete tõhususele ja heitkogustele kehtestada siiski rangemad nõuded. Nii on tehtud näiteks Soomes ja Saksamaal.

Ökodisaini direktiiv jõustub küttekollete kohta 2022. aasta alguses. Seejärel peab soojust salvestava kaminahju energiatõhusus olema vähemalt 65%. Näiteks võib suitsugaaside tolmuheide olla kuni 40 mg kuupmeetri kohta. Piirangud kehtivad ka süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi ning lämmastikoksiidide heitele. Vingugaasiheide võib olla kuni 1500 mg kuupmeetri kohta. Lämmastikoksiidide heide võib olla kuni 200 mg kuupmeetri kohta. Soome tootjatele ei ole ökodisaini direktiivi nõuete täitmine probleem. Juba praegu kehtiv riiklik kohaldamisstandard nõuab, et soojust salvestava kaminahju energiatõhusus oleks vähemalt 70%. Küttekollete tööstuslikud tootjad esitavad oma toodete kohta toimivusdeklaratsiooni vastavalt ELi määrusele 305/2011. Näiteks soojust salvestavate küttekollete puhul koostatakse toimivusdeklaratsioon standardi EN 15250:2007 kohaselt. Standardiga määratakse kindlaks, millised katselaborid tohivad küttekoldeid katsetada ja millised katsetulemused tuleb esitada.

Kasutegur näitab, kui tõhusalt suudab küttekolle puidu või pelletikamina puhul pelletite põletamisel vabanevat energiat ära kasutada. Mõõdetud kasutegur võimaldab küttekoldeid omavahel võrrelda, kuid kütmise tegelik kogukasutegur sõltub ka kütmisviisist ja küttekolde puhtusest.

Kilovatt-tundides (kWh) väljendatud väärtus näitab, kui palju puidust saadavat energiat suudab küttekolle ühe kütmiskorraga oma konstruktsioonidesse salvestada.

Küttekolde, näiteks kamina soojusvõimsus kilovattides.
Soojusvõimsus on oluline näitaja küttekollete puhul, mis annavad kiiresti sooja, näiteks kergkaminate ja kaminate puhul. Nende soojusvõimsus on ka suurem kui teisel põhimõttel töötavatel soojust salvestavatel kaminahjudel. Soojust salvestav küttekolle salvestab soojuse oma konstruktsioonidesse ja annab selle aeglaselt kiirgussoojusena ruumi.

Osaliselt soojust salvestavates lahendustes on ühendatud mõlemad omadused.

Köetav pind näitab, kui suure pinna kütmiseks on küttekolle mõeldud. Seinad ja suletud uksed takistavad soojuse levikut, mistõttu tähendab köetav pind üldjuhul ühtset avatud ruumi. Erandiks on näiteks konvektsioonkamin, mille soojust juhitakse õhkküttesüsteemi kanalite kaudu ka maja teistesse ruumidesse.

Soojusloovutusaeg on aeg, mille jooksul soojust salvestav või osaliselt soojust salvestav küttekolle pärast kütmist ruumi soojust annab.

Küttekolde valimisel tuleb lisaks kütteomadustele arvestada ka muude teguritega, näiteks:

Kaal – küttekolde või küttekolde ja korstna kaal on oluline nii soojussalvestusvõime kui ka hoone konstruktsiooni kandevõime seisukohalt. Liiga rasket küttekollet ei saa paigaldada, kui hoone konstruktsioon selle raskust ei kanna. Seega peab olema teada kavandatud paigalduskoha konstruktsiooni kandevõime.

Ohutuskaugus – näitab, kui lähedale põlevmaterjalidele, näiteks puitseinale, võib küttekolde paigaldada.

Korstnaühendus – kas küttekolle ühendatakse korstnaga alt või ülalt? Kas teraskorsten paigaldatakse otse küttekolde peale?