Puukütte ABC

Küttepuud oma metsast või kohalikult ettevõtjalt

Loodusvarakeskuse statistika kohaselt pärines suurem osa kasutatud küttepuidust otse metsast varutud tüvepuidust – kokku 6,5 miljonit kuupmeetrit. Sellest kaks kolmandikku moodustasid lühikesed lõhutud halud ja kuuendik pikad halud.

Küttekolletes põletame kõige rohkem kaske, umbes 2,7 miljonit kuupmeetrit. Muud lehtpuitu, mändi ja kuuske põleb meie küttekolletes igaüht 1,2–1,3 miljonit kuupmeetrit.

Soomes on 600 000 metsaomanikku, mistõttu enamik soomlasi saab küttepuud oma metsast. Paljudes põllu- ja metsamajapidamistes tegeldakse ka ettevõtlusega. Küttepuude müük on maapiirkondades traditsiooniline tegevusala. Kuna ettevõtjad saavad tulu tavaliselt mitmest allikast, on küttepuude müük enamasti kõrvaltegevus. Sellegipoolest on see ettevõtjatele oluline sissetulekuallikas – valdkonna käive on u 20 M€ aastas. Kohalikke küttepuumüüjaid leiab hõlpsasti internetiotsinguga.

Küttepuude ostjaid ja müüjaid viivad üle Soome kokku ka Metsäkeskuse Halkoliiteri.com ning elektrijaamu haldavate ettevõtete Mottinetti.fi. Näiteks Mottinettis on umbes sada aktiivset küttepuumüüjat.

Nii Halkoliiteri.com kui ka Mottinetti.fi pakuvad põhjalikku teavet kütmise kohta.

Küttepuid müüakse kütteperioodil ka näiteks tanklates ning ehitus- ja põllumajanduskauplustes.

Tüvepuuna, kuupmeetri kaupa või pakendatult

Hea õnne korral võib talveks küttepuud väga soodsalt kätte saada, kui näiteks naaber pakub tormis langenud kaske ning toob selle järkudeks saetuna traktorihaagisega otse õuele. Küttepuid müüakse ka kasutusvalmis halgudena, näiteks üheks kütmiskorraks mõeldud umbes 40-liitristes pakendites. Halge müüakse pappkastides, plastpakendites või võrkkottides.

Veebipoest saab küttepuid osta nii lahtiselt kui ka pakendatult. Pakendatud küttepuid müüakse kõige sagedamini umbes 1 m³ suuruses suurkotis või kaubaalusele pakendatuna. Lahtised halud tuuakse tavaliselt kohale auto või traktori haagises ning mahalaaditud puud tuleb endal hoiukohta laduda. Mõni müüja pakub mugavat tarnet ratastel konteineris. Küttepuude tarnija toob küttepuude hoidmiseks ratastel konteinerid ja vahetab kokkuleppe kohaselt tühjad konteinerid täis konteinerite vastu.

Küttepuude tegemine

Paljude jaoks on aasta küttepuude tegemine meeldiv ajaviide ja ühtlasi kasulik kehaline tegevus.

Kui endal küttepuude tegemiseks metsa ei ole, võib küsida võimalust teha harvendusraiet mõne väikemetsaomaniku metsas. Kontaktandmeid võib küsida näiteks kohalikust metsaühistust.

Hilistalv on parim aeg küttepuudeks mõeldud puude langetamiseks, sest kevadel on eriti lehtpuude niiskusesisaldus kõige suurem. Pärast langetamist puud laasitakse, lõhutakse halgudeks ja jäetakse kuivama. Kuivavaid halge tasub vihma eest kaitsta.

Kõigile küttepuude tegemine muidugi ei meeldi ja kõik ei pruugi olla füüsiliselt võimelised seda tegema. Nii naabri õuele toodud tormis langenud kask kui ka halumüüjalt toodud puud tuleks lõhkuda ja puukuuri varju laduda. Osa Soome Omakotiliidu liikmesühendustest pakub oma liikmetele Omakotitalkkari-teenust, mis hõlmab eakamatele eramajaelanikele mõeldud kinnisvara- ja koduhooldusteenuseid.

Küttepuude lõhkumine ja ladumine õuealal annab õiguse kodumajapidamise maksusoodustusele.

Millist puitu põletada?

Paljudel puukütte kasutajatel on kindel arvamus, milline puuliik nende küttekoldesse kõige paremini sobib. Eriti vanema põlvkonna jaoks on selleks sageli kask. Kask ja teised tihedad puuliigid, näiteks Kesk-Euroopas populaarne pöök, gaasistuvad aeglaselt ja põlevad rahulikult. Sädemeid pilduvat kuuske ei soovitata üldjuhul lahtistesse kaminatesse, vaid pigem uksega ahjudesse ja näiteks pidevalt köetavatesse saunakeristesse.

Uuringud on näidanud, et eri puuliikide kuivaine kütteväärtus massiühiku kohta on peaaegu sama, kuid kask on teistest puuliikidest tihedam. Suure tiheduse tõttu on selle kütteväärtus mahu kohta umbes 15% suurem kui okaspuudel.

Küttepuude niiskus mõjutab aga väga palju mitte ainult puidu kütteväärtust, vaid ka seda, kuidas see küttekoldes põleb. Seega tasub alati põletada võimalikult kuiva puitu, sest selle kütteväärtus on suurem ja see põleb ka puhtamalt!

VTT, Eija Alakangas, Ari Erkkilä, Heikki Oravainen, „Tõhus ja keskkonnahoidlik puuküte – küttepuude tootmine ja kasutamine“

. Lisateavet küttepuude kohta leiad Metsäkeskuse Halkoliiteri-teenusest ja Bioenergia ry veebilehelt.

Säilita küttepuid õigesti

Eramute hoovides võib kevaditi näha nii hoolikalt kuivama laotud puuriitu, et neist ei raatsiks küttepuid kasutusele võttagi. Teistes hoovides on küttepuud aga hooletult õhurikkasse kuhja kuivama loobitud. Tegelikult pole oluline, milline kuivav küttepuuvirn välja näeb, peaasi et puud saaksid korralikult kuivada. Kuivatuskoht võiks olla päikeseline, avatud paik, kuhu vesi ei saa koguneda. Erinevate raamide abil saab küttepuud maapinnast kõrgemale ja soovitud kujuga virna laduda. Nii on virna ka lihtne vihma eest kaitsta. Puit peab põletamisel olema kuiv, et selles sisalduvat energiat saaks võimalikult hästi ära kasutada. Äsja langetatud puidu niiskusesisaldus on u 45–55% ja küttepuude sobiv niiskusesisaldus 5–10%. Kuiv puit süttib niiskest kergemini ning põleb ja soojendab tõhusalt. Üks puistekuupmeeter kuivi lõhutud kasehalge annab sama palju soojust kui 1000 liitrit kütteõli. Pärast suve tuleks peaaegu kuivad küttepuud varju alla koguda ning lasta neil edasi kuivada puukuuris. Heas puukuuris saab puud laduda hõredalt, et need tuulduksid. Seal mahub ka liikuma. Ukseava peaks olema suur ja lävepakk madal. Hoolitse hea valgustuse eest, sest küttepuid tuuakse peamiselt aasta pimedamal ajal. Kui puukuur on alles planeerimisel, paiguta see pliidi lähedale, et küttepuid oleks lihtne tuua.

Ohutust silmas pidades

Olenemata sellest, kas puukuur on olemas või mitte, tuleb küttepuude säilitamisel järgida tuleohutusnõudeid (Soome Päästeseadus § 9). Tuleohutusnõuete kohaselt ei tohi kergesti süttivaid materjale hoida pööningul, keldris, hoone all ega hoone vahetus läheduses.

Seega ei tohi küttepuid laduda maja seina äärde räästa alla!

Tuleohutusnõuete kohaselt tohib siseruumides hoida kuni 0,5 m³ küttepuid, välja arvatud juhul, kui neid hoitakse eraldi tuletõkkesektsioonis. Näiteks tuletõkkesektsiooniga garaažis ei tohi samal ajal hoida autosid ja küttepuid. Ka küttepuude välitingimustes hoiustamisele kehtivad omad nõuded. Et eraldi tuletõkkekonstruktsioone ei oleks vaja, peab küttepuude hoidla asuma teistest hoonetest rohkem kui 8 meetri kaugusel. Kui lao pindala on alla 20 m² ja see asub krundi piirist vähemalt 4 meetri kaugusel, siis sellele tuleohutusnõuded ei kehti. Kohalikust ehitusjärelevalveasutusest tasub siiski üle kontrollida omavalitsuse juhised ja kohalikud nõuded. Ehitiste tuleohutusnõuded on esitatud Soome ehitusmääruste kogumiku osades E1–E9. Lisaks on autode hoiukohtade tuleohutuse kohta eraldi juhised ehitusmääruste kogumiku osas E4.

Too küttepuud aegsasti tuppa

Too küttepuud päev enne kasutamist tuppa soojenema. Enamik inimesi soovib küttepuid küttekolde lähedal käepäraselt ja korrastatult hoida. Küttepuude siseruumides hoidmisele pööratakse harva piisavalt tähelepanu. Mõnes küttekoldes on küttepuude hoidmiseks juba eraldi koht ning müügil on mitmesuguseid halukärusid, samuti halgude kandmiseks mõeldud kotte, korve ja aluseid. Nurka korratusse kuhja visatud küttepuud ajavad prahti, võivad sattuda valesse kohta ja põhjustada ka õnnetusi. Suuri koguseid küttepuid ei tasu tuppa tuua ka seetõttu, et eluruumide siseõhu uuringutes on küttepuud osutunud üheks mikroobide allikaks. Mikroobide hulka kuuluvad muu hulgas viirused, bakterid, seened, vetikad ja algloomad. Uuringute kohaselt on küttepuudel leitud näiteks Trichoderma- ja Penicillium-seeni. Trichoderma-seen toodab hallitusmürke ning võib põhjustada näiteks silmade, kurgu ja nina ärritusnähte.

(Hillebrand, K. Kouki, J. 2006. Küttepuude kuivatamine – looduslik kuivatamine, kunstlik kuivatamine ja kvaliteedi tagamine. TSS. Työtehoseura väljaanne 398. Helsingi 2006)