{"id":3150,"date":"2022-09-22T14:44:55","date_gmt":"2022-09-22T11:44:55","guid":{"rendered":"https:\/\/uunisepat.fi\/kuttekolde-valimisel\/"},"modified":"2026-10-06T21:39:17","modified_gmt":"2026-10-06T18:39:17","slug":"kuttekolde-valimisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uunisepat.fi\/et\/kuttekolde-valimisel\/","title":{"rendered":"K\u00fcttekolde valimine"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n
\n

K\u00fcttekolle igaks vajaduseks<\/h4>\n

Hubane soojust andev kaminahi ja Soome kodu kuuluvad kokku. Soomes on kokku umbes 2,2 miljonit kasutuskorras k\u00fcttekollet.<\/p>\n

K\u00fcttekolle ei ole m\u00f5eldud \u00fcksnes k\u00fctmiseks. Paljudes elutubades on see kodu keskne koht, mille \u00fcmber koguneb pere \u00f5htuti \u00fchiselt aega veetma. Kaminahjud ja mitmesugused v\u00e4likolded muutuvad terrassidel ja \u00f5uedes \u00fcha populaarsemaks ka meeleolu loojatena. Seega on kaminahi oluline osa sisekujundusest ka siis, kui selles tuli ei p\u00f5le. Seet\u00f5ttu on selle v\u00e4limusel ja stiilil suur t\u00e4htsus.<\/p>\n

Kaminatuli loob sooje m\u00e4lestusi, mis saadavad meid lapsep\u00f5lvest t\u00e4iskasvanueani. Esimestel s\u00fcgis\u00f5htutel kaminas s\u00fc\u00fcdatud puud l\u00f5hnavad m\u00f6\u00f6dunud suve j\u00e4rele ning k\u00fclmadel talvep\u00e4evadel saab kogu pere \u00fchise s\u00f6\u00f6gikorra ajal nautida puuahjus haudunud uluki- v\u00f5i juurviljapada.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Otsekui pereliige<\/h4>\n

Soome kodudes kasutatakse endiselt k\u00fctmiseks aastak\u00fcmnete vanuseid ja armastatud k\u00fcttekoldeid. Tunnustatud arhitektide kavandatud lahtised kaminad, kaunid kahhelahjud ja armastatud silinderahjud v\u00f5ivad olla t\u00e4iesti kasutusk\u00f5lblikud, ehkki k\u00fcttekolletena ei pruugi need enam kuigi t\u00f5husad olla.<\/p>\n

Vana k\u00fcttekolde taastamise v\u00f5imaluste kohta tasub alati n\u00f5u k\u00fcsida spetsialistilt. Kui k\u00fcttekolle on aga tugevalt lagunenud, v\u00f5ib olla m\u00f5istlikum see lammutada ja asendada uue, m\u00e4rksa t\u00f5husama ja keskkonnahoidlikuma k\u00fcttekoldega.<\/p>\n

Paljusid omanikele olulisi lahtisi kaminaid taastatakse, paigaldades neisse kaminas\u00fcdamiku, mille tulemusel hakkab kamin t\u00f6\u00f6le konvektsioonkaminana ja selle vana tellismass salvestab soojust. Nii saab vana lahtise kamina algse ilme suures osas s\u00e4ilitada. Konvektsioonkaminana hakkab see ruumi soojendama kohe p\u00e4rast s\u00fc\u00fctamist, samal ajal kui kamina tellismass salvestab soojust.<\/p>\n

Vanu kahhelahje v\u00f5etakse lahti ja pannakse uuesti kokku. Samuti saab taastada soomlaste seas eriti armastatud vanu punastest tellistest laotud silinderahje ja telliskaminahje. Seisukorra hinnang ja hinnapakkumine tasub alati k\u00fcsida mitmelt asjatundjalt.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

K\u00fcttekolle igale maitsele ja vajadusele<\/h4>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on turul k\u00fcttekoldeid nii erinevateks otstarveteks, et uue k\u00fcttekolde valimiseks tasub aega varuda. Valik on lai. Sobiva lahenduse leiab nii uude passiivmajja h\u00fcbriidk\u00fcttes\u00fcsteemi osaks kui ka vanasse majja, kuhu soovitakse kaua sooja andvat soojust salvestavat kaminahju. K\u00fcttekolletega tutvudes tasub meeles pidada oma vajadusi, kasutusharjumusi ja k\u00fcttekolde paigalduskohta. Vanades majades tuleb v\u00e4lja selgitada ja arvesse v\u00f5tta konstruktsiooni kandev\u00f5imet. Kui uus k\u00fcttekolle soovitakse \u00fchendada olemasoleva korstnaga, tuleb seda k\u00fcttekolde valimisel arvesse v\u00f5tta. K\u00fcttekolde saab paigaldada ka majja, kus korsten puudub.<\/p>\n

Mida k\u00fcttekolde valimisel arvesse v\u00f5tta:<\/h4>\n

\"\"<\/p>\n

<\/b><\/b>Energiam\u00e4rgist\u00a0<\/b> tunneme eelk\u00f5ige elektriseadmetelt. K\u00fcttekolde energiam\u00e4rgis n\u00e4itab, kui t\u00f5husalt suudab kaminahi puidus sisalduvat energiat \u00e4ra kasutada ja soojusena ruumi edasi anda. Tehases valmistatud k\u00fcttekolde energiaklass esitatakse nooleskaalal t\u00e4htedega kuni A++. Parimad Soome k\u00fcttekolded kuuluvad energiaklassi A+ v\u00f5i A.
\nEnergiam\u00e4rgis on kohustuslik alates 2018. aasta algusest. K\u00fcttekollete energiam\u00e4rgised p\u00f5hinevad m\u00f5\u00f5tmistulemustel. Iga uue kaminahjumudeli t\u00fc\u00fcbikinnituse jaoks m\u00f5\u00f5detakse muu hulgas selle kasutegurit ja vingugaasiheidet. Energiam\u00e4rgise arvutamisel v\u00f5etakse arvesse rohkem omadusi kui CE-m\u00e4rgise puhul, kuid tolmuheidet siiski ei arvestata.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

<\/b><\/b>CE-m\u00e4rgis<\/b> Soojust salvestavate k\u00fcttekollete CE-m\u00e4rgist reguleeriv standard EN 15250 s\u00e4testab t\u00f6\u00f6stuslikult valmistatud kaminahjudele ja ahjudele muu hulgas heite piirv\u00e4\u00e4rtused, millele need peavad vastama. Riiklike n\u00f5uetega v\u00f5ib k\u00fcttekollete t\u00f5hususele ja heitkogustele kehtestada siiski rangemad n\u00f5uded. Nii on tehtud n\u00e4iteks Soomes ja Saksamaal.<\/p>\n

\u00d6kodisaini direktiiv\u00a0<\/strong>j\u00f5ustub k\u00fcttekollete kohta 2022. aasta alguses. Seej\u00e4rel peab soojust salvestava kaminahju energiat\u00f5husus olema v\u00e4hemalt 65%. N\u00e4iteks v\u00f5ib suitsugaaside tolmuheide olla kuni 40 mg kuupmeetri kohta. Piirangud kehtivad ka s\u00fcsinikmonooksiidi ehk vingugaasi ning l\u00e4mmastikoksiidide heitele. Vingugaasiheide v\u00f5ib olla kuni 1500 mg kuupmeetri kohta. L\u00e4mmastikoksiidide heide v\u00f5ib olla kuni 200 mg kuupmeetri kohta. Soome tootjatele ei ole \u00f6kodisaini direktiivi n\u00f5uete t\u00e4itmine probleem. Juba praegu kehtiv riiklik kohaldamisstandard n\u00f5uab, et soojust salvestava kaminahju energiat\u00f5husus oleks v\u00e4hemalt 70%. K\u00fcttekollete t\u00f6\u00f6stuslikud tootjad esitavad oma toodete kohta toimivusdeklaratsiooni vastavalt ELi m\u00e4\u00e4rusele 305\/2011. N\u00e4iteks soojust salvestavate k\u00fcttekollete puhul koostatakse toimivusdeklaratsioon standardi EN 15250:2007 kohaselt. Standardiga m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks, millised katselaborid tohivad k\u00fcttekoldeid katsetada ja millised katsetulemused tuleb esitada.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kasutegur<\/strong> n\u00e4itab, kui t\u00f5husalt suudab k\u00fcttekolle puidu v\u00f5i pelletikamina puhul pelletite p\u00f5letamisel vabanevat energiat \u00e4ra kasutada. M\u00f5\u00f5detud kasutegur v\u00f5imaldab k\u00fcttekoldeid omavahel v\u00f5rrelda, kuid k\u00fctmise tegelik kogukasutegur<\/strong> s\u00f5ltub ka k\u00fctmisviisist ja k\u00fcttekolde puhtusest.<\/p>\n

Kilovatt-tundides (kWh) v\u00e4ljendatud v\u00e4\u00e4rtus<\/strong>\u00a0n\u00e4itab, kui palju puidust saadavat energiat suudab k\u00fcttekolle \u00fche k\u00fctmiskorraga oma konstruktsioonidesse salvestada.<\/p>\n

K\u00fcttekolde, n\u00e4iteks kamina soojusv\u00f5imsus kilovattides.<\/strong>
\n<\/strong>Soojusv\u00f5imsus on oluline n\u00e4itaja k\u00fcttekollete puhul, mis annavad kiiresti sooja, n\u00e4iteks kergkaminate ja kaminate puhul. Nende soojusv\u00f5imsus on ka suurem kui teisel p\u00f5him\u00f5ttel t\u00f6\u00f6tavatel soojust salvestavatel kaminahjudel. Soojust salvestav k\u00fcttekolle salvestab soojuse oma konstruktsioonidesse ja annab selle aeglaselt kiirgussoojusena ruumi.<\/p>\n

Osaliselt soojust salvestavates lahendustes on \u00fchendatud m\u00f5lemad omadused.<\/p>\n

K\u00f6etav pind<\/strong>\u00a0n\u00e4itab, kui suure pinna k\u00fctmiseks on k\u00fcttekolle m\u00f5eldud. Seinad ja suletud uksed takistavad soojuse levikut, mist\u00f5ttu t\u00e4hendab k\u00f6etav pind \u00fcldjuhul \u00fchtset avatud ruumi. Erandiks on n\u00e4iteks konvektsioonkamin, mille soojust juhitakse \u00f5hkk\u00fcttes\u00fcsteemi kanalite kaudu ka maja teistesse ruumidesse.<\/p>\n

Soojusloovutusaeg <\/strong>on aeg, mille jooksul soojust salvestav v\u00f5i osaliselt soojust salvestav k\u00fcttekolle p\u00e4rast k\u00fctmist ruumi soojust annab.<\/p>\n

K\u00fcttekolde valimisel tuleb lisaks k\u00fctteomadustele arvestada ka muude teguritega, n\u00e4iteks:<\/h4>\n

Kaal<\/strong> \u2013 k\u00fcttekolde v\u00f5i k\u00fcttekolde ja korstna kaal on oluline nii soojussalvestusv\u00f5ime kui ka hoone konstruktsiooni kandev\u00f5ime seisukohalt. Liiga rasket k\u00fcttekollet ei saa paigaldada, kui hoone konstruktsioon selle raskust ei kanna. Seega peab olema teada kavandatud paigalduskoha konstruktsiooni kandev\u00f5ime.<\/p>\n

Ohutuskaugus<\/strong> \u2013 n\u00e4itab, kui l\u00e4hedale p\u00f5levmaterjalidele, n\u00e4iteks puitseinale, v\u00f5ib k\u00fcttekolde paigaldada.<\/p>\n

Korstna\u00fchendus<\/strong> \u2013 kas k\u00fcttekolle \u00fchendatakse korstnaga alt v\u00f5i \u00fclalt? Kas teraskorsten paigaldatakse otse k\u00fcttekolde peale?<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00fcttekolletega tutvudes tasub meeles pidada oma vajadusi, kasutusharjumusi ja k\u00fcttekolde paigalduskohta. Vanades majades tuleb v\u00e4lja selgitada ja arvesse v\u00f5tta konstruktsiooni kandev\u00f5imet.<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2750,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[84,85,70],"tags":[],"class_list":["post-3150","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-nouanded","category-teave-kaminahjude-kohta","category-uncategorized-et"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t