Kokkuhoid on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne<\/h4>\n
Uuringute kohaselt v\u00f5ib aeglaselt soojust loovutav soojust salvestav k\u00fcttekolle katta kuni poole kodu k\u00fcttevajadusest. See s\u00f5ltub muidugi paljudest teguritest: k\u00fcttekolde omadustest, hoone suurusest ja energiat\u00f5hususest ning elanike harjumustest.<\/p>\n
Soomes on v\u00e4ga palju majapidamisi, kus vana soojust salvestavat k\u00fcttekollet k\u00f6etakse kogu k\u00fctteperioodi v\u00e4ltel regulaarselt \u00fclep\u00e4eviti. Nii v\u00e4heneb p\u00f5hik\u00fcttes\u00fcsteemi elektri- v\u00f5i k\u00fctte\u00f5likulu ja koos sellega ka elamiskulud. Praktikas j\u00e4\u00e4b muu k\u00fcttes\u00fcsteemi \u00fclesandeks sageli peamiselt tarbevee soojendamine. Uue ja t\u00f5husa soojust salvestava k\u00fcttekolde ning kvaliteetse segapuidu \u00f5ige kasutamise korral v\u00f5ib iga ruumimeeter k\u00fcttepuid v\u00e4hendada muu k\u00fctteenergia vajadust umbes 1000 kWh v\u00f5rra.<\/p>\n
Kui p\u00f5letada talvekuul soojust salvestavas k\u00fcttekoldes iga p\u00e4ev korvit\u00e4is k\u00fcttepuid, v\u00f5ib igakuine k\u00fcttekulude kokkuhoid ulatuda 130 euroni.<\/p>\n
K\u00fcttekolle igasse eramusse<\/h4>\n
Seega tasub olemasolevat k\u00fcttekollet kindlasti kasutada ja selle puudumisel kaaluda selle paigaldamist. K\u00fcttekolle on suurep\u00e4rane soojusallikas ka t\u00e4nap\u00e4evastele ehitusn\u00f5uetele vastavates energiat\u00f5husates ja isegi liginullenergiahoonetes. Teemat uuriti 2014. aastal Tekesi, K\u00fcttekollete ja korstnate \u00fchenduse TSY ry ning k\u00fcttekollete tootjate rahastatud uurimisprojektis \u201eK\u00fcttekolle ja soojus\u201c. Uurimistulemuste kohaselt saab aeglaselt v\u00f5i v\u00e4ga aeglaselt soojust loovutavate ehk soojust salvestavate k\u00fcttekolletega katta umbes poole hoone soojusvajadusest, ilma et ruumid \u00fcle kuumeneksid. See kehtib s\u00f5ltumata hoone energiat\u00f5hususest. Suure energiatarbega majas tuleb sama tulemuse saavutamiseks p\u00f5letada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem puitu kui uues energiat\u00f5husas majas. Aeglaselt ja v\u00e4ga aeglaselt soojust loovutavate k\u00fcttekollete puhul oli aastane puidukulu k\u00f5ige suurema energiatarbega hoones 14,1 ruumi ja passiivmajas 2,3 ruumi.<\/sup><\/sup> Kiiresti soojust loovutava k\u00fcttekolde puhul kulus k\u00f5ige suurema energiatarbega hoones aastas 4,3 ruumi puitu ja passiivmajas 0,6 ruumi.<\/sup><\/sup>\u00a0Uurimisaruanne \u201eK\u00fcttekollete soojusloovutus ja kasutegurid erinevates kasutusolukordades<\/a>\u201c.<\/p>\n Soomes on pool miljonit elektrik\u00fcttega maja.\u00a0Osas neist on ka k\u00fcttekolle, osasse on aga lisak\u00fctteallikana paigaldatud \u00f5hksoojuspump. Soome Soojuspumba\u00fchingu SULPU ry andmetel on Soomes juba ligikaudu 700 000 \u00f5hksoojuspumpa. Elektri koguhind koosneb tarbitud elektrienergia hinnast, v\u00f5rgutasust ja maksudest. Kodumajapidamiste elektriarved on 1990. aastate algusest praeguseni kasvanud enam kui 2,5-kordseks. Soome elektrihinda peetakse teiste Euroopa riikidega v\u00f5rreldes endiselt soodsaks, kuid elektri koguhind on t\u00f5usnud \u00fcldisest hinnatasemest kiiremini. Eluasemekulud on Soomes juba niigi Euroopa keskmisega v\u00f5rreldes suured. Elektri hind kujuneb iga p\u00e4ev elektrib\u00f6rsi Nord Pooli<\/a> spot-turul.<\/p>\n Elektri kallinedes muutub k\u00fcttekoldest saadava soojuse kasutamine veelgi m\u00f5istlikumaks.<\/p>\n Soomes on veel umbes 150 000 \u00f5lik\u00fcttega maja. \u00d5li hind s\u00f5ltub n\u00f5udlusest ja konkurentsiolukorrast ning umbes kolmandiku tarbijahinnast moodustavad maksud. N\u00e4iteks 2017. aasta augustis maksis k\u00fctte\u00f5li alla 0,85 euro liiter, eelmisel aastal aga keskmiselt 1,02 eurot liiter. Uues 150\u2013200 m\u00b2 suuruses \u00fchepereelamus kulub neljaliikmelisel perel k\u00fctteks ja tarbevee soojendamiseks keskmiselt 2000 liitrit \u00f5li aastas.<\/p>\n Hindade muutumist saab j\u00e4lgida Soome Statistikaameti neli korda aastas avaldatavast energiahindade statistikast.<\/a><\/p>\n Elektrik\u00fcte on mugav ja kindel k\u00fctteviis seni, kuni elektrivarustus toimib t\u00f5rgeteta. 2011. aasta detsembris n\u00e4itasid Tapani ja Hannu tormid siiski, kui s\u00f5ltuvad me elektrist oleme \u2013 eriti talvel. Elektrikatkestused puudutasid \u00fcle kogu Soome k\u00fcmneid tuhandeid majapidamisi. Halvimal juhul kestsid elektrikatkestused mitu p\u00e4eva. Majades, kus oli k\u00fcttekolle v\u00f5i isegi puupliit, oli olukord m\u00e4rksa parem. Kodu sai k\u00fctta ja s\u00fc\u00fca valmistada. Paljud ei m\u00f5ista, et ilma elektrita ei t\u00f6\u00f6ta ka \u00f5li- ja pelletikatlad, soojuspumbad ega kaugk\u00fcte. Ka puudele kogunenud raske lumi on p\u00f5hjustanud Soome h\u00f5redalt asustatud piirkondades mitmep\u00e4evaseid elektrikatkestusi. K\u00f5igis piirkondades pole elanikke siiski tulnud evakueerida, sest k\u00fcttekolle v\u00f5i puupliit on v\u00f5imaldanud neil kodu soojana hoida. Eriti pakase ajal langeb elektrita j\u00e4\u00e4nud kodus temperatuur kiiresti. Elektrist s\u00f5ltumatu soojust salvestava k\u00fcttekolde v\u00f5i konvektsioonkaminaga saab v\u00e4hemalt osa kodust hoida elamiseks piisavalt soojana, kuni elektrivarustus taastatakse. Vajaduse korral saab k\u00fcttekoldel ka toitu valmistada ja soojendada. K\u00fcttekolle aitab seega tagada kodu s\u00f5ltumatu soojusvarustuse ja toimepidevuse.<\/p>\n Soome kodude s\u00f5ltumatu soojusvarustus on oluline ka kogu \u00fchiskonna seisukohalt. Kliimamuutustest hoolimata tuleb Soomes m\u00f5nel talvel endiselt ette tugevaid pakaseperioode. Neil perioodidel aitavad k\u00fcttekolded v\u00e4hendada elektritarbimise tipukoormust, v\u00e4ltida elektriv\u00f5rgu \u00fclekoormust ja v\u00e4hendada kalli turuelektri tarbimist.<\/p>\n Soojuspumbalahendused on hea viis keskkonnas\u00f5braliku energia tootmiseks ja energiakulude v\u00e4hendamiseks, kuid k\u00f5ige karmima pakasega ei t\u00f6\u00f6ta need enam parima t\u00f5hususega. Loomulikult vajavad ka soojuspumbad t\u00f6\u00f6tamiseks elektrit.<\/p>\n Tiputarbimise ajal tuleb kasutusele v\u00f5tta kogu elektritootmisreserv \u2013 impordiv\u00f5imaluse puudumisel v\u00f5ib see t\u00e4hendada ka k\u00f5ige saastavamate kivis\u00f6eelektrijaamade k\u00e4ivitamist. Energias\u00f5ltumatus on v\u00e4ikese riigi jaoks oluline. Uusi elektrijaamu ei ole m\u00f5istlik rajada \u00fcksnes tarbimistippude katmiseks, kui neid saab v\u00e4hendada ka muul viisil.<\/p>\n K\u00fclmade ajal vajatakse tavap\u00e4rasest rohkem elektrit, sest hoonete k\u00fctmine suurendab tarbimist \u2013 seda enam, mida k\u00fclmem on. Suur tarbimine kajastub\u00a0loomulikult elektri hinnas. 2018\u20132019. aasta talve eriti k\u00fclm ilm t\u00f5stis elektritarbimise taas tipptasemele, \u00fcle 14\u00a0000 megavati. Soome ei suuda sellist elektrihulka ise toota, mist\u00f5ttu moodustas importelekter kogutarbimisest juba peaaegu kolmandiku. Fingridi andmetel imporditi elektrit Rootsist, aga ka Venemaalt, Eestist ja Norrast. Elektri hind t\u00f5usis \u00fcle 80 euro megavatt-tunni eest. Tavahind P\u00f5hjamaade elektrib\u00f6rsil on umbes 50 eurot. Samale tipptasemele j\u00f5uti k\u00fclmaperioodil ka 2018. aasta veebruaris. Elektri hind tipptunnil oli\u00a0249,97 eurot megavatt-tunni eest<\/strong>, samal ajal kui eelmisel n\u00e4dalal oli see\u00a074,96 eurot megavatt-tunni eest<\/strong>. Kuigi 2017. aasta talv oli \u00fcsna leebe, imporditi jaanuari l\u00fchikese k\u00fclmaperioodi ajal elektrit\u00a04 755-megavatise keskmise v\u00f5imsusega<\/strong>. Sel ajal kasutati t\u00e4ies mahus \u00e4ra Lappeenranna kaudu Venemaalt Soome kulgeva elektriliini \u00fclekandev\u00f5imsus. 2016. aasta talve tarbimistipp oli muide 15 105 MWh\/h, mis on \u00fchtlasi Soome k\u00f5igi aegade elektritarbimise rekord. Kuigi elektrit on v\u00e4hemalt seni j\u00e4tkunud k\u00f5igile ka karmide k\u00fclmaperioodide ajal, kajastub see kahjuks hindades. Kui elektrivajadus on suur, ei ole selle keskkonnas\u00f5bralik tootmine kahjuks iseenesestm\u00f5istetav. Alternatiiviks on v\u00f5tta kasutusele saastavaid fossiilk\u00fctuseid kasutavad reservjaamad v\u00f5i teise v\u00f5imalusena k\u00fctta v\u00f5imalikult palju puiduga ja v\u00e4hendada vajadust kasutada k\u00fctteks elektrit. K\u00fctteperioodil 2018\u20132019 Soome K\u00fcttekollete ja Korstnate \u00dchenduse TSY ry tellitud uuringus<\/a> hinnati, et kui k\u00f5ik Soome elektrik\u00fcttega majapidamised l\u00f5petaksid k\u00fcttekollete kasutamise lisak\u00fctteallikana, suureneks talvekuudel vajadus kodumaise elektri j\u00e4rele 9% ja impordielektri j\u00e4rele 41%. Tegelikult vajaksime veel \u00fche Olkiluoto elektrijaama jagu elektrit.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/uunisepat.fi\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/DSC00470-427x640.jpg\")
<\/h4>\nEnergias\u00e4\u00e4st<\/h4>\n
\u00d5lik\u00fctte osakaal Soome majades v\u00e4heneb<\/h4>\n
Elekter on ju alati olemas \u2013 v\u00f5i kas ikka on?<\/h4>\n
![\"\"](\"https:\/\/uunisepat.fi\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/DSC00406-427x640.jpg\")
<\/h4>\nVarustuskindlus ei ole ainult iga\u00fche enda asi<\/h4>\n
Kallis ja suure keskkonnam\u00f5juga importelekter<\/h4>\n