{"id":3158,"date":"2022-09-22T14:15:13","date_gmt":"2022-09-22T11:15:13","guid":{"rendered":"https:\/\/uunisepat.fi\/metsast-on-palju-kasu\/"},"modified":"2026-10-06T11:11:44","modified_gmt":"2026-10-06T08:11:44","slug":"metsast-on-palju-kasu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/uunisepat.fi\/et\/metsast-on-palju-kasu\/","title":{"rendered":"Metsast on palju kasu"},"content":{"rendered":"

Kliimamuutust p\u00f5hjustab s\u00fcsinikdioksiidi (CO\u2082) ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosf\u00e4\u00e4ris.<\/sub> Kliimamuutuse t\u00f5ttu kliima soojeneb, merevee tase t\u00f5useb ja liustikud sulavad \u00fcha kiiremini. Kuigi me ei suuda kliimamuutust t\u00e4ielikult peatada, saame oma valikutega aidata selle p\u00f5hjustatud kahjusid v\u00e4hendada. Tegutseda tuleb aga kiiresti. Maa soojenemist p\u00f5hjustavatest heitkogustest moodustab s\u00fcsinikdioksiid suurima osa \u2013 80%. Ligikaudu 75% s\u00fcsinikdioksiidiheitest p\u00e4rineb fossiilk\u00fctuste kasutamisest. Soomes tekib k\u00f5ige rohkem heitkoguseid energiatootmises ja transpordis. K\u00fclma kliimaga riigis kulub k\u00fctmiseks palju energiat. \u00d5nneks seovad s\u00fcsinikdioksiidi ka mered, pinnas ja taimestik.\u00a0Teadlaste s\u00f5nul on p\u00f5hja- ja parasv\u00f6\u00f6tme metsad olulised s\u00fcsinikdioksiidi sidujad.<\/a><\/p>\n

\"\"<\/h4>\n

Metsa on \u00f5nneks palju<\/h4>\n

Metsad katavad \u00fcle 70% Soome maismaast. Soome on Euroopa metsarikkaim riik.\u00a0P\u00f5llumajandus- ja metsandusministeeriumi andmetel on Soomes ligikaudu 20,3 miljonit hektarit puidutootmiseks sobivat metsamaad.\u00a0<\/a><\/p>\n

Soome on juba pikka aega tuntud tselluloosi- ja paberitootjana, kuid viimastel aastatel on majandusmetsadest varutud puidule leitud ka uusi kasutusv\u00f5imalusi, n\u00e4iteks \u00fchekordselt kasutatava plasti asendajana, komposiitmaterjalides ja tekstiilides. Puitu kasutatakse ehituses \u00fcha rohkem. V\u00e4ikeelamute ehitamisel on Soomes pikad traditsioonid, kuid t\u00e4nap\u00e4eval ehitatakse puidust ka avalikke hooneid, n\u00e4iteks raamatukogusid, koole, lasteaedu ja b\u00fcroohooneid. Linnade rohelisematesse piirkondadesse kerkivad keskkonnas\u00f5bralikud puidust kortermajad. N\u00e4iteks valmis Joensuus augustis 14-korruseline puidust korterelamu, mis on Soome ja P\u00f5hjamaade k\u00f5rgeim omataoline. Metsarikkas riigis on m\u00f5istlik kasutada ehituses rohkem puitu, eelk\u00f5ige keskkonnakaalutlustel. Puithoone talletab s\u00fcsinikku ka p\u00e4rast seda, kui selle ehitamiseks kasutatud puud on maha v\u00f5etud.<\/p>\n

\"\"<\/h4>\n

Puit energiaallikana<\/h4>\n

Puit on soomlastele oluline energiaallikas.\u00a02010. aastatel varuti energiapuitu 8,2\u20139,2 miljonit kuupmeetrit aastas.<\/a>\u00a02018. aastal oli bioenergia Soome suurim energiaallikas \u2013 115 TWh ehk 30% energia kogutarbimisest. Sellest moodustasid puiduk\u00fctused \u00fclekaalukalt suurima osa \u2013 91% ehk 104,5 TWh. Bioenergia moodustas kogu taastuvenergiast \u00fcle 80%. Aastatel 2009\u20132018 kasvas bioenergia tootmine 43%.<\/p>\n

Puiduenergiat toodetakse Soomes valdavalt metsat\u00f6\u00f6stuse ja -majanduse k\u00f5rvalvoogudest.<\/a>\u00a0K\u00fcttepuitu saadakse ka metsade harvendamisel, mis soodustab allesj\u00e4\u00e4vate puude kasvu.<\/p>\n

Mets on asendamatu s\u00fcsinikusiduja<\/h4>\n

Soome metsad on s\u00fcsiniku sidujatena olulised nii soomlastele kui ka kogu maailma elanikkonnale.<\/a>\u00a0Seega on meie metsavarude kestlik kasutamine kliimamuutuse aeglustamiseks v\u00e4ga oluline.<\/p>\n

Soome metsad seovad igal aastal s\u00fcsinikdioksiidi koguses, mis vastab ligikaudu poolele Soome kasvuhoonegaaside heitest. Soome metsade kasv seob rohkem s\u00fcsinikku, kui seda vabaneb metsade kasutamise ja loomuliku v\u00e4ljalangemise t\u00f5ttu.<\/p>\n

Kasvuperioodil seovad puud s\u00fcsinikku.<\/a>\u00a0Kiire kasvu ajal seovad puud rohkem s\u00fcsinikku kui vanemad metsad, kus kasv on aeglustunud. Vanad metsad on eelk\u00f5ige s\u00fcsinikuvarud. 2017. aastal sidusid Soome metsad 27 miljonit tonni CO\u2082-ekvivalenti, mis vastas 48%-le Soome kasvuhoonegaaside heitkogustest.<\/sub> Kyoto protokolli teise kohustusperioodi raames v\u00f5ttis Soome kohustuse s\u00e4ilitada kuni 2020. aastani s\u00fcsiniku sidumine tasemel 19 miljonit tonni CO\u2082-ekvivalenti aastas.<\/sub>\u00a0ekv vuodessa.<\/p>\n

Uue valitsusprogrammi kohaselt on Soome eesm\u00e4rk saavutada 2035. aastaks s\u00fcsinikuneutraalsus.<\/a><\/p>\n

ELi \u00f5igusaktide kohaselt tuleb heitkoguseid v\u00e4hendada 2030. aastaks ligikaudu 40\u201342 Mt tasemele ja p\u00e4rast seda veelgi kiiremini.<\/p>\n

S\u00fcsiniku sidumine muutub tulevikus veelgi olulisemaks.<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Soome metsad seovad igal aastal s\u00fcsinikdioksiidi koguses, mis vastab ligikaudu poolele Soome kasvuhoonegaaside heitest. Soome metsade kasv seob rohkem s\u00fcsinikku, kui seda vabaneb metsade kasutamise ja loomuliku v\u00e4ljalangemise t\u00f5ttu.<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2721,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[70,87],"tags":[],"class_list":["post-3158","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et","category-vastutustundlikkus"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t