Kliimamuutust põhjustab süsinikdioksiidi (CO₂) ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris. Kliimamuutuse tõttu kliima soojeneb, merevee tase tõuseb ja liustikud sulavad üha kiiremini. Kuigi me ei suuda kliimamuutust täielikult peatada, saame oma valikutega aidata selle põhjustatud kahjusid vähendada. Tegutseda tuleb aga kiiresti. Maa soojenemist põhjustavatest heitkogustest moodustab süsinikdioksiid suurima osa – 80%. Ligikaudu 75% süsinikdioksiidiheitest pärineb fossiilkütuste kasutamisest. Soomes tekib kõige rohkem heitkoguseid energiatootmises ja transpordis. Külma kliimaga riigis kulub kütmiseks palju energiat. Õnneks seovad süsinikdioksiidi ka mered, pinnas ja taimestik. Teadlaste sõnul on põhja- ja parasvöötme metsad olulised süsinikdioksiidi sidujad.
Metsa on õnneks palju
Metsad katavad üle 70% Soome maismaast. Soome on Euroopa metsarikkaim riik. Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi andmetel on Soomes ligikaudu 20,3 miljonit hektarit puidutootmiseks sobivat metsamaad.
Soome on juba pikka aega tuntud tselluloosi- ja paberitootjana, kuid viimastel aastatel on majandusmetsadest varutud puidule leitud ka uusi kasutusvõimalusi, näiteks ühekordselt kasutatava plasti asendajana, komposiitmaterjalides ja tekstiilides. Puitu kasutatakse ehituses üha rohkem. Väikeelamute ehitamisel on Soomes pikad traditsioonid, kuid tänapäeval ehitatakse puidust ka avalikke hooneid, näiteks raamatukogusid, koole, lasteaedu ja büroohooneid. Linnade rohelisematesse piirkondadesse kerkivad keskkonnasõbralikud puidust kortermajad. Näiteks valmis Joensuus augustis 14-korruseline puidust korterelamu, mis on Soome ja Põhjamaade kõrgeim omataoline. Metsarikkas riigis on mõistlik kasutada ehituses rohkem puitu, eelkõige keskkonnakaalutlustel. Puithoone talletab süsinikku ka pärast seda, kui selle ehitamiseks kasutatud puud on maha võetud.
Puit energiaallikana
Puit on soomlastele oluline energiaallikas. 2010. aastatel varuti energiapuitu 8,2–9,2 miljonit kuupmeetrit aastas. 2018. aastal oli bioenergia Soome suurim energiaallikas – 115 TWh ehk 30% energia kogutarbimisest. Sellest moodustasid puidukütused ülekaalukalt suurima osa – 91% ehk 104,5 TWh. Bioenergia moodustas kogu taastuvenergiast üle 80%. Aastatel 2009–2018 kasvas bioenergia tootmine 43%.
Puiduenergiat toodetakse Soomes valdavalt metsatööstuse ja -majanduse kõrvalvoogudest. Küttepuitu saadakse ka metsade harvendamisel, mis soodustab allesjäävate puude kasvu.
Mets on asendamatu süsinikusiduja
Soome metsad on süsiniku sidujatena olulised nii soomlastele kui ka kogu maailma elanikkonnale. Seega on meie metsavarude kestlik kasutamine kliimamuutuse aeglustamiseks väga oluline.
Soome metsad seovad igal aastal süsinikdioksiidi koguses, mis vastab ligikaudu poolele Soome kasvuhoonegaaside heitest. Soome metsade kasv seob rohkem süsinikku, kui seda vabaneb metsade kasutamise ja loomuliku väljalangemise tõttu.
Kasvuperioodil seovad puud süsinikku. Kiire kasvu ajal seovad puud rohkem süsinikku kui vanemad metsad, kus kasv on aeglustunud. Vanad metsad on eelkõige süsinikuvarud. 2017. aastal sidusid Soome metsad 27 miljonit tonni CO₂-ekvivalenti, mis vastas 48%-le Soome kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kyoto protokolli teise kohustusperioodi raames võttis Soome kohustuse säilitada kuni 2020. aastani süsiniku sidumine tasemel 19 miljonit tonni CO₂-ekvivalenti aastas. ekv vuodessa.
Uue valitsusprogrammi kohaselt on Soome eesmärk saavutada 2035. aastaks süsinikuneutraalsus.
ELi õigusaktide kohaselt tuleb heitkoguseid vähendada 2030. aastaks ligikaudu 40–42 Mt tasemele ja pärast seda veelgi kiiremini.
Süsiniku sidumine muutub tulevikus veelgi olulisemaks.
LOE KA NEID LUGUSID
