Küttekoldel on kodu kütmisel oluline roll
Soome kodudes on kasutusel 2,2 miljonit küttekollet. Need annavad aastas 15 TWh soojusenergiat. See vastab kahe Olkiluoto reaktori aastasele elektritoodangule. Kõiki Soome väikeelamuid arvestades katavad küttekolded 40% nende aastasest küttevajadusest.
Uuringute kohaselt võib aeglaselt soojust loovutav küttekolle katta kuni poole kodu küttevajadusest. Soojust salvestava küttekoldega kütmisel saab kodus elektrikuludelt säästa ja vähendada süsinikdioksiidiheidet. Elektrist sõltumatu soojusallikas parandab kodu varustuskindlust elektrikatkestuste ajal.
Kokkuhoid on märkimisväärne
Uuringute kohaselt võib aeglaselt soojust loovutav soojust salvestav küttekolle katta kuni poole kodu küttevajadusest. See sõltub muidugi paljudest teguritest: küttekolde omadustest, hoone suurusest ja energiatõhususest ning elanike harjumustest.
Soomes on väga palju majapidamisi, kus vana soojust salvestavat küttekollet köetakse kogu kütteperioodi vältel regulaarselt ülepäeviti. Nii väheneb põhiküttesüsteemi elektri- või kütteõlikulu ja koos sellega ka elamiskulud. Praktikas jääb muu küttesüsteemi ülesandeks sageli peamiselt tarbevee soojendamine. Uue ja tõhusa soojust salvestava küttekolde ning kvaliteetse segapuidu õige kasutamise korral võib iga ruumimeeter küttepuid vähendada muu kütteenergia vajadust umbes 1000 kWh võrra.
Kui põletada talvekuul soojust salvestavas küttekoldes iga päev korvitäis küttepuid, võib igakuine küttekulude kokkuhoid ulatuda 130 euroni.
Küttekolle igasse eramusse
Seega tasub olemasolevat küttekollet kindlasti kasutada ja selle puudumisel kaaluda selle paigaldamist. Küttekolle on suurepärane soojusallikas ka tänapäevastele ehitusnõuetele vastavates energiatõhusates ja isegi liginullenergiahoonetes. Teemat uuriti 2014. aastal Tekesi, Küttekollete ja korstnate ühenduse TSY ry ning küttekollete tootjate rahastatud uurimisprojektis „Küttekolle ja soojus“. Uurimistulemuste kohaselt saab aeglaselt või väga aeglaselt soojust loovutavate ehk soojust salvestavate küttekolletega katta umbes poole hoone soojusvajadusest, ilma et ruumid üle kuumeneksid. See kehtib sõltumata hoone energiatõhususest. Suure energiatarbega majas tuleb sama tulemuse saavutamiseks põletada märkimisväärselt rohkem puitu kui uues energiatõhusas majas. Aeglaselt ja väga aeglaselt soojust loovutavate küttekollete puhul oli aastane puidukulu kõige suurema energiatarbega hoones 14,1 ruumi ja passiivmajas 2,3 ruumi. Kiiresti soojust loovutava küttekolde puhul kulus kõige suurema energiatarbega hoones aastas 4,3 ruumi puitu ja passiivmajas 0,6 ruumi. Uurimisaruanne „Küttekollete soojusloovutus ja kasutegurid erinevates kasutusolukordades“.
Energiasääst
Soomes on pool miljonit elektriküttega maja. Osas neist on ka küttekolle, osasse on aga lisakütteallikana paigaldatud õhksoojuspump. Soome Soojuspumbaühingu SULPU ry andmetel on Soomes juba ligikaudu 700 000 õhksoojuspumpa. Elektri koguhind koosneb tarbitud elektrienergia hinnast, võrgutasust ja maksudest. Kodumajapidamiste elektriarved on 1990. aastate algusest praeguseni kasvanud enam kui 2,5-kordseks. Soome elektrihinda peetakse teiste Euroopa riikidega võrreldes endiselt soodsaks, kuid elektri koguhind on tõusnud üldisest hinnatasemest kiiremini. Eluasemekulud on Soomes juba niigi Euroopa keskmisega võrreldes suured. Elektri hind kujuneb iga päev elektribörsi Nord Pooli spot-turul.
Elektri kallinedes muutub küttekoldest saadava soojuse kasutamine veelgi mõistlikumaks.
Õlikütte osakaal Soome majades väheneb
Soomes on veel umbes 150 000 õliküttega maja. Õli hind sõltub nõudlusest ja konkurentsiolukorrast ning umbes kolmandiku tarbijahinnast moodustavad maksud. Näiteks 2017. aasta augustis maksis kütteõli alla 0,85 euro liiter, eelmisel aastal aga keskmiselt 1,02 eurot liiter. Uues 150–200 m² suuruses ühepereelamus kulub neljaliikmelisel perel kütteks ja tarbevee soojendamiseks keskmiselt 2000 liitrit õli aastas.
Hindade muutumist saab jälgida Soome Statistikaameti neli korda aastas avaldatavast energiahindade statistikast.
Elekter on ju alati olemas – või kas ikka on?
Elektriküte on mugav ja kindel kütteviis seni, kuni elektrivarustus toimib tõrgeteta. 2011. aasta detsembris näitasid Tapani ja Hannu tormid siiski, kui sõltuvad me elektrist oleme – eriti talvel. Elektrikatkestused puudutasid üle kogu Soome kümneid tuhandeid majapidamisi. Halvimal juhul kestsid elektrikatkestused mitu päeva. Majades, kus oli küttekolle või isegi puupliit, oli olukord märksa parem. Kodu sai kütta ja süüa valmistada. Paljud ei mõista, et ilma elektrita ei tööta ka õli- ja pelletikatlad, soojuspumbad ega kaugküte. Ka puudele kogunenud raske lumi on põhjustanud Soome hõredalt asustatud piirkondades mitmepäevaseid elektrikatkestusi. Kõigis piirkondades pole elanikke siiski tulnud evakueerida, sest küttekolle või puupliit on võimaldanud neil kodu soojana hoida. Eriti pakase ajal langeb elektrita jäänud kodus temperatuur kiiresti. Elektrist sõltumatu soojust salvestava küttekolde või konvektsioonkaminaga saab vähemalt osa kodust hoida elamiseks piisavalt soojana, kuni elektrivarustus taastatakse. Vajaduse korral saab küttekoldel ka toitu valmistada ja soojendada. Küttekolle aitab seega tagada kodu sõltumatu soojusvarustuse ja toimepidevuse.
Varustuskindlus ei ole ainult igaühe enda asi
Soome kodude sõltumatu soojusvarustus on oluline ka kogu ühiskonna seisukohalt. Kliimamuutustest hoolimata tuleb Soomes mõnel talvel endiselt ette tugevaid pakaseperioode. Neil perioodidel aitavad küttekolded vähendada elektritarbimise tipukoormust, vältida elektrivõrgu ülekoormust ja vähendada kalli turuelektri tarbimist.
Soojuspumbalahendused on hea viis keskkonnasõbraliku energia tootmiseks ja energiakulude vähendamiseks, kuid kõige karmima pakasega ei tööta need enam parima tõhususega. Loomulikult vajavad ka soojuspumbad töötamiseks elektrit.
Tiputarbimise ajal tuleb kasutusele võtta kogu elektritootmisreserv – impordivõimaluse puudumisel võib see tähendada ka kõige saastavamate kivisöeelektrijaamade käivitamist. Energiasõltumatus on väikese riigi jaoks oluline. Uusi elektrijaamu ei ole mõistlik rajada üksnes tarbimistippude katmiseks, kui neid saab vähendada ka muul viisil.
Kallis ja suure keskkonnamõjuga importelekter
Külmade ajal vajatakse tavapärasest rohkem elektrit, sest hoonete kütmine suurendab tarbimist – seda enam, mida külmem on. Suur tarbimine kajastub loomulikult elektri hinnas. 2018–2019. aasta talve eriti külm ilm tõstis elektritarbimise taas tipptasemele, üle 14 000 megavati. Soome ei suuda sellist elektrihulka ise toota, mistõttu moodustas importelekter kogutarbimisest juba peaaegu kolmandiku. Fingridi andmetel imporditi elektrit Rootsist, aga ka Venemaalt, Eestist ja Norrast. Elektri hind tõusis üle 80 euro megavatt-tunni eest. Tavahind Põhjamaade elektribörsil on umbes 50 eurot. Samale tipptasemele jõuti külmaperioodil ka 2018. aasta veebruaris. Elektri hind tipptunnil oli 249,97 eurot megavatt-tunni eest, samal ajal kui eelmisel nädalal oli see 74,96 eurot megavatt-tunni eest. Kuigi 2017. aasta talv oli üsna leebe, imporditi jaanuari lühikese külmaperioodi ajal elektrit 4 755-megavatise keskmise võimsusega. Sel ajal kasutati täies mahus ära Lappeenranna kaudu Venemaalt Soome kulgeva elektriliini ülekandevõimsus. 2016. aasta talve tarbimistipp oli muide 15 105 MWh/h, mis on ühtlasi Soome kõigi aegade elektritarbimise rekord. Kuigi elektrit on vähemalt seni jätkunud kõigile ka karmide külmaperioodide ajal, kajastub see kahjuks hindades. Kui elektrivajadus on suur, ei ole selle keskkonnasõbralik tootmine kahjuks iseenesestmõistetav. Alternatiiviks on võtta kasutusele saastavaid fossiilkütuseid kasutavad reservjaamad või teise võimalusena kütta võimalikult palju puiduga ja vähendada vajadust kasutada kütteks elektrit. Kütteperioodil 2018–2019 Soome Küttekollete ja Korstnate Ühenduse TSY ry tellitud uuringus hinnati, et kui kõik Soome elektriküttega majapidamised lõpetaksid küttekollete kasutamise lisakütteallikana, suureneks talvekuudel vajadus kodumaise elektri järele 9% ja impordielektri järele 41%. Tegelikult vajaksime veel ühe Olkiluoto elektrijaama jagu elektrit.
Soome elektrisüsteemi olukorda saab jälgida peaaegu reaalajas Fingridi veebilehel.
LOE KA NEID LUGUSID
